Kaks plastosa puutuvad kokku ja hõõruvad üksteise vastu teatud rõhu, amplituudi ja sageduse all. Soojus tekib hõõrdumisel, mis põhjustab materjali sulamise keevisliideses. Surve all voolab sulaplast keevisõmbluse piirkonnast välja, moodustades ülevoolu. Pärast vibratsiooni lakkamist sula plastkiht tahkub, luues tugeva vuugi.
Vibratsioonihõõrdekeevitusprotsessi saab jagada neljaks erinevaks etapiks: tahke hõõrdumise etapp, tahke-vedeliku faasi üleminekuetapp, püsioleku-vooluetapp ja jahutusstaadium.
Tahke hõõrdumise etapis tekib soojus kahe osa pindade vahelise hõõrdumise tõttu. Materjali pinnakiht kuumutatakse sulamistemperatuurini. Soojuse tekkimise kiirus sõltub materjali hõõrdeomadustest ja keevitusparameetritest (sagedus, amplituud ja rõhk).
Tahke{0}}vedeliku faasi üleminekuetapis muutub kuumutamismeetod pinnahõõrdeküttelt sulas olekus kihtide vahel nihkepinge kuumutamiseks. Sel hetkel suureneb sulakihi paksus pidevalt. Kui aga sulakihi sügavus suureneb, siis küttevõimsus järk-järgult väheneb.
Püsiseisundis -sulamisvoolu faasis on sulamiskiirus võrdne väljavoolukiirusega (püsiseisund). Kui see etapp on saavutatud, muutub sulakihi paksus muutumatuks. Vibratsioon lakkab, kui seatud keevitussügavus on saavutatud.
Voolukiirus on suurim keskel ja madalaim servades. Voolukiirusel on paraboolne jaotus paksuse ulatuses.
Pärast vibratsiooni lakkamist sulam jahtub ja hakkab tahkuma, sisenedes jahutusfaasi. Keevisõmblus tahkub staatilise rõhu all, sidudes osad püsivalt kokku.
Et tagada ühtlane kuumenemine kogu keevituspiirkonnas ja seega ühtlane keevisõmbluse jõudlus, on ülioluline, et ülemine ja alumine osa säilitaksid keevispiirkonnaga täieliku kontakti kogu keevitusprotsessi vältel. Piisava kontakti saab saavutada osade mõõtmete täpsuse, konstruktsiooni optimeerimise ja kinnitusdetailide konstruktsiooni parandamisega.
